Toidusüsivesikud 

Seedesüsteemist detailsemalt

Suu

Süljes olev α- amülaas alustab tärklise ja teiste süsivesikute lagundamist juba suus. Nt. Kui leiba suus kauem mäluda, muutub see magusaks, sest tärklis lagundatakse selle monomeerideks – glükoosiks, mis on magusa maitsega. Toitu võikski kauem suus mäluda, sest seda peenemaks see muutub ja mida peenema struktuuriga toit, seda kergemini omastuvad sellest toitained ja seda vähem on vaja süüa.

Keel tunneb kokku nelja põhimaitset: keeleots magusat ja soolast, keele küljed haput ja keele tagumine osa mõru maitset. Kõik teised maitsed on seotud toidus esinevate lenduvate molekulidega ja tajutavad hoopis haistmismeelega.

Süljes olevatel ainetel on ka kaitsefunktsioon. Esmased toiduga organismi sattuvad patogeenid neutraliseeritakse suus lüsosüümi, peroksüdaadaasse süsteemi, laktoferriini jt. sülje komponentide abil. Sülg sisaldab ka immuunoglobuliin A-d (IgA)- kaitseb patogeensete organismide eest (bakterid, viirused).

Sülje normaalne pH kõigub 5,5 ja 7,4 vahel, kui pH langeb alla 5,5, siis tekkib juba hambakaariese oht. (Tuletage meelde toidukordade regulaarsuse olulisust suuhügieeni tagamisel: regulaarsed toidukordade vahed võimaldavad sülje pH-l normaliseeruda, kui vahepeal näksida süsivesikuterikkaid või happelisi toiduaineid, siis sülje pH püsib madal -> kaaries).

Sülje veesisaldus sõltub organismi üldisest veesisaldusest ja janutunne annabki märku kurgu kuivamisega

Söögitoru

Söögitoru kaudu liigub suus mälutud toit makku, söögitorus endas seedeprotsesse ei toimu.

Magu

Jätkub süsivesikute lagundamine monosahhariidideks, peamiselt glükoosiks, vähem galaktoosiks (piimasuhkru komponent) ja fruktoosiks (puuviljasuhkur).

Peensool

Läbi peensoole seina imenduvad monosahhariidid verre, mille abil liiguvad maksa ja teistesse organismi kudedesse.

Jämesool

Jämesoolde liiguvad edasi seedumatud süsivesikud e. kiudained ja seedumata toiduosised. Laktoositalumatusega inimestel , kellel puudub ensüüm β-galaktosidaas, mis laktoosi juba enne peensoolde jõudmist glükoosiks ja galaktoosiks lagundaks, jõuab jämesoolde ka laktoos. Jämesooles olevad bakterid hakkavad seda oma elutegevuseks tarvitama  - see põhjustab kõhus ebamugavustunnet, kuna bakterite elutegevuse käigus eralduvad gaasid. 

Pärasool

Pärasoole kaudu erituvad organismist seedumatud toidu komponendid, sealhulgas nt. seedumatud süsivesikud e. kiudained. Mida rohkem kiudaineid toidus, seda pehmem on eralduv soolesisaldis.

Maks

Peensooles imendunud monosahhariidid liiguvad vere kaudu maksa, kus need muudetakse varuaineks glükogeeniks. Veresuhkru tase reguleerib süsivesikute ainevahetust. Glükoosiretseptorid maksas registreerivad veresuhkrutaseme langust ja tõusu ning glükogeenist hakatakse vastavalt glükoosi taassünteesima või glükoosist glükogeeni tootma

Veri

Tervetel inimestel ei ole veresuhkur tühja kõhuga kõrgem kui 5,5 mmol/l ja 2 tundi peale sööki ei ole veresuhkur kõrgem kui 8 mmol/l. Suhkruhaigetel on veresuhkru tase normist kõrgem. Kui veresuhkur on üle 10 mmol/l, siis hakkab suuremal osal suhkruhaigetest suhkur erituma uriiniga, mistõttu on suhkruhaigel suurenenud janutunne.

Süsivesikute ainevahetust reguleerivad faktorid:

Veresuhkru tase (norm. 3,3-6,1 mmol/l )

Kõhunäärme hormoon insuliin langetab veresuhkru taset sellega, et viib glükoosi verest rakkudesse.

Kõhunäärme hormoon glükagoon stimuleerib glükogeeni lagundamist glükoosiks, kui veresuhkur langeb

Neerupealise säsi hormoon adrenaliin omakorda stimuleerib glükagooni teket

Hüpofüüsi eessagara kasvuhormoon mobiliseerib rasvhappeid ja vähendab glükogeenivarusid – tõstab veresuhkru taset

Kilpnäärme hormoonid-> intensiivistavad süsivesikuid lõhustavate ensüümide aktiivsust.