Toidusüsivesikud 

MIS ON TOIDUSÜSIVESIKUD?

Süsivesikud laiemalt on orgaanilised ühendid, mille struktuurivalem on üldjuhul (CH2O)n

Selles loengus vaatleme süsivesikuid, mida saame toiduga kõige rohkem.

Toidusüsivesikud jaotuvad molekulide keerukuse alusel: 

Monosahhariidid: glükoos e. viinamarjasuhkur fruktoos e. puuviljasuhkur ja galaktoos – piimasuhkru laktoosi üks monomeere.

Glkoos

Peamiste toidusüsivesikute hulka kuuluvad ka disahhariidid: lauasuhkur e. sahharoos (koosneb glükoosi ja fruktoosijäägist); maltoos e. linnasesuhkur (koosneb 2-st glükoosijäägist); laktoos e. piimasuhkur (koosneb glükoosi ja galaktoosi jäägist)

Laktoos

Põhiline toidusüsivesik on tärklis (koosneb paljudest 10000-100000 glükoosijääkidest e. on polüsahhariid). Loomse päritoluga polüsahhariid on nt. glükogeen, mis on süsivesikute varuaineks lihastes ja maksas.

trkliseterake suurendatult

Tärkliseterakese pilt. Tärkliseterake koosneb 10000-100000 glükoosijäägist, elektronmikroskoobiga suurendatud

http://www.homebrewtalk.com/wiki/index.php/Image:Starch_kernel.jpg.

Inimene peab toiduga saama ka mitteseeduvaid süsivesikuid e. kiudaineid, nt: tselluloosi, pektiini, inuliini (taimede ehituslikud-süsivesikud), kitiini (seente ehituslik süsivesik), need on pikaahelalised süsivesikud, mis lisavad soolesisaldisele mahtu, seovad vett, seeläbi pehmendavad soolesisaldist ja kergendavad roojamist, seovad toksilisi raskemetalle ja viivad neid organismist välja (ületarbimise korral viivad välja ka organismile vajalikke mineraalaineid). Inimene peaks päevas saama toiduga 25-35 g kiudaineid.