Toidusüsivesikud 

Toitainete vajalikud päevased kogused

Süsivesikuid, lipiide, valke ja vett nimetatakse ka makrotoitaineteks, sest neid peab inimene toiduga saama mitukümmend kuni mitusada grammi päevas, vett näiteks 28-38 ml kehakaalu kilogrammi kohta päevas, mis teeb täiskasvanud inimese puhul kokku paar kolm liitrit.  Toitainete vajadus sõltub vanusest, kehakaalust ja sellest, kui palju päevas sporti tehakse. Kes rohkem sporti teeb, peab ka rohkem sööma ja jooma (sportlane peaks mineraalaineid ja süsivesikuid sisaldavat jooki jooma ka trenni ajal), aga kui jälle vähem liikuda, siis tuleks ka vähem süüa, muidu ei kuluta keha toidust saadud energiat ära ja üleliigne toiduenergia koguneb rasvarakkudesse ja inimene võib pikkamisi paksuks minna. Poest ostetud pakendatud toiduainete pakkidel on enamasti kirjas, mitu grammi süsivesikuid, valke ja lipiide see konkreetne toiduaine 100 g kohta sisaldab ja mitu kilokalorit energiat selle toidu söömisest saab. Kui süsivesikud, valgud ja lipiidid (rasvad) kokku liita ja 100g-st lahutada, siis saame umbkaudu teada, palju see toiduaine ka vett sisaldab, seega me saame toiduga samuti vett, mitte ainult joogiga (vt. Pilt 3.). Umbkaudse veekoguse saame selle pärast, et tegelikult annavad kaalust mingi osa ka toidus olevad vitamiinid, mineraalained ja muud toidu koostisesse kuuluvad molekulid, aga need võivad massi poolest kokku anda vaid mõne grammi saja grammi kohta. Vitamiine ja mineraalaineid nimetataksegi selle pärast mikrotoitaineteks, sest inimene vajab neid päevas mikrogrammidest milligrammideni.

  

 Pilt 3. Loomse raku koostisosade osakaal (õpiku järgi: Inimese füsioloogia ja anatoomia 1999. W. Nienstedt, O. Hänninen, A. Arstila, S-E. Björqvist)