Toidusüsivesikud 

Näiteid toidusüsivesikutest, -valkudest ja -lipiididest

Põhilised toidusüsivesikud on kartulis ja teraviljades leiduv tärklis, piimasuhkur e. laktoos piimas, lauasuhkur e. sahharoos. Toidusüsivesikute alla liigituvad ka kiudained, need on sellised süsivesikud, mida inimese seedesüsteemis ei lagundata (tselluloos taimede tugistruktuuridest, pektiin marjadest ja puuviljadest, kitiin seentest), aga mis annavad toidule mahtu ja seovad vett, ning mis selle omaduse tõttu on sööjale olulised täiskõhu tunde tekitamisel ja sooletegevuse stimuleerimisel.

Toiduvalkude puhul on oluline, et need sisaldaks aminohappeid, mida inimese organism ise sünteesida ei suuda e. asendamatuid aminohappeid (fenüülalaniin, histidiin, isoleutsiin, leutsiin, lüsiin, metioniin, treoniin, trüptofaan, valiin). Kõige täisväärtuslikumaks loetakse munavalku, muud loomsed valgud (leidub lihas, kalas) on samuti inimesele kergesti omastatavad, aga parima toiduvalkude kombinatsiooni saab kui loomseid valke süüa koos taimsete valkudega (valgurikkad taimsed saadused on herned ja oad).

Toidulipiidid jagunevad toitumise seisukohalt kolme suurde rühma: küllastatud rasvhappeid sisaldavad lipiidid (rasvhappe osas kaksiksidemeid pole), monoküllastamata rasvhappeid sisaldavad lipiidid (sisaldavad rasvhappe osas ühte kaksiksidet kahe süsiniku aatomi vahel) ja polüküllastamata rasvhappeid sisaldavad lipiidid (rasvhappe osas rohkem kui üks kaksikside). Kõiki tüüpi lipiide võiks toidus olla võrdses koguses,: 1/3 küllastatud rasvhappeid sisaldavaid toidulipiide (tahked rasvad - või, loomalihas olev rasv) 1/3 monoküllastamata rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid (oliivõli, seemned, pähklid) ja 1/3 polüküllastamata rasvhappeid sisaldavaid toiduaineid (rasvane kala, linaseemned). Neis toiduainetes on küll nii küllastatud kui küllastamata lipiide, aga nende vahekord on vastavalt emma kumma kasuks. Alloleval joonisel on toodud mõned toiduained, mis rohkem süsivesikuid valke või lipiide sisaldavad:


Pilt 2. Toiduained, mis sisaldavad rohkem süsivesikuid, lipiide või valke (olgugi et kõik rakulise ehitusega toiduained sisaldavad mingil määral neid kõiki korraga) ja nende osakaal toidus kui päevane energiavajadus on 2000 kcal