Toidusüsivesikud 


Toidu koostisesse kuuluvatest molekulidest
 

Milleks inimene üldse sööb?

Lisaks sellele, et söömine on üks mõnus tegevus, mille käigus saab nautida toidu maitset ja lõhna, selle head välimust ja söögilaua ümber suhtlemist lähedaste inimestega, on toidu kõige elulisemaks rolliks sööjale energia andmine. Mis see energia on? Energia on keha võime teha tööd ja energia mõõtühikuks on kilokalor (kcal) või kilodzaul (kJ). See tähendab, et kui me ei söö piisavalt, ei jaksa me teha sporti ega mõttetööd. Kas energiat saab ka päikselisest päevast või sõpradega kohtumisest? Viimased mõjutavad küll meeleolu, aga energiat selle sõna otseses mõttes annavad ikkagi toidus leiduvad molekulid – süsivesikud, valgud ja lipiidid, mis seedimise käigus lagundatakse järjest väiksemateks osadeks, kuni järgi jäävad süsihappegaas (CO2) ja vesi (H2O) ( vt. Pilt 1. ) Selle protsessi käigus vabaneb suuremate molekulide keemiliste sidemete katkemisest energia, mis salvestub adenosiintrifosfaadi (ATP) molekulides keemilistesse sidemetesse (vaata videot ATP molekulist siit). ATP molekulidesse salvestunud energia võetakse omakorda kasutusele inimese kehas toimuvate kõikvõimalike keemiliste protsesside läbiviimiseks. Laias laastus kulubki toidust saadav energia kõigepealt toidu seedimiseks, seejärel organismis toimuvate ainevahetusprotsesside (toitainete transport, rakkudevaheline ainevahetus jne.) läbiviimiseks ja viimaks füüsilise töö tegemiseks (siia alla kuulub nii mõttetöö kui sport või mistahes muu liikumine). Kõik need protsessid toimuvad kehas tegelikult üheaegselt.


 

Pilt 1. Toitainete lagundamine seedesüsteemis ja edasi tsitraaditsüklis ja hingamisahelas